Ļšīćšąģģčšīāąķčå č źīģļ-šū

Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas

                            Tallinna Polütehnikum



            ARVUTITE JA INTERNETI KASUTAMINE EESTI ELANIKE HULGAS



                                                      Koostaja: Andrei Kübar
                                                                       PA-96


                                Tallinn, 1998


SISUKORD:
Lühikokkuvõte
Sissejuhatus
I Metoodika kirjeldus

II Tulemused

2.1. Arvuti kasutamine üldse

2.1.1. Üleüldine kasutamine
2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus
2.1.3. Arvuti kasutusaeg
2.1.4. Arvuti kasutuskoht
2.1.5. Arvuti mittekasutajad

2.2 Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus

2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet
2.2.2. Arvuti kodus

2.3. Arvuti kasutamispõhjused

2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel
2.3.2. Interneti kasutamine
2.3.3. E-maili kasutamine

4. Märksõnade teadmine
5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel



                                LÜHIKOKKUVÕTE

Lähtuvalt Balti meediateabe  AS  poolt  läbiviidud  esinduslikust  uuringust
Eesti  15-74aastaste  elanike  hulgas  on  kolmandik  (33%)  Eesti  elanikke
kasutanud kunagi oma elus arvutit.

      •15-19aastastest on arvutit kasutanud kolm  neljandikku.  Samas  nende
vanematest on seda teinud ainult  iga  viies  ehk  üle  kolme  korra  vähem.
Päevas  kasutab  arvutit  keskmiselt  116  tuhat  inimest  ehk   10,5%   15-
74aastastest Eesti elanikest ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi.
      •Arvuti suurkasutajaid - inimesi,  kes  kasutavad  arvutit  viiel  või
enamal päeval nädalas, on Eestis 108  tuhat  ning  neid  saab  iseloomustada
järgmiste tunnustega 20-49aastased, kõrgharidusega  ja  heal  järjel  olevad
inimesed.
      •Endiselt on  peamiseks  arvuti  kasutuskohaks  oma  töökoht,  millele
järgneb kool ja kodu. Küllatki tähtis on ka arvuti  kasutamiskohana  sõprade
ja tuttavate kodu. Märkimist väärib kooli  osatähtsus  arvuti  kasutuskohana
vaesemate ja maa-elanike hulgas.
      •Arvuti mittekasutajatest plaanib 13% järgmise 12 kuu jooksul  arvutit
kasutama hakata, mis võib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi võrra.
•Arvuti kasutamise võimalus kodus on 11% inimestest,  neist  alla  poole  on
seda ka teinud. Järgmise 12 kuu jooksul plaanib 7%  inmestest  kas  ise  või
keegi pereliikmetest osta arvutit.
      •Peamiseks     põhjuseks,     miks     arvutit     kasutatakse      on
tekstitöötlusprogrammide   kasutamine,   millele   järgnevad   arvutimängude
mängimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku on kasutanud  viimase
kuue  kuu  jooksul  internetti.  Ainult  1%  elanikest  on  kodus  interneti
ühendusega arvuti. Märkimist väärib, et Eesti  interneti  kasutajate  hulgas
sarnaneb naiste osakaal (38%)  USA  ja  Suurbritannia  vastavale  näitajale.
Samas on internet siiski paljuski nooremate inimeste pärusmaa  -  89%  Eesti
interneti  kasutajatest  on  vanuses  15-39  aastat.   Peamiseks   interneti
kasutamise põhjuseks oli informatsiooni otsimine.
      •E-maili suurt potentsiaali on  märkinud  mitmed  uurijad.  Eestis  on
saanud või saatnud e-maili 5% elanikest.
      •Teemaga seotud märksõnadest teatakse kõige paremini sõna  "Internet",
millest enne intervjuud oli kuulnud 74% kõigist vastajatest.
      •Erinevatest väidetest, millega mõõdeti erinevaid hoiakuid  ja  hirme,
mis vastajatel  arvutite  ja  nendega  suhtlemise  kohta  on,  pälvis  kõige
suurema üksmeele internetipunktide idee (81% nõus ideega).  73%  vastajatest
nõustus  sellega,  et  arvuti  jääb  tänu  oma  hinnale  rikkamate  inimeste
pärusmaaks. Võrdselt 62% oli nõus  väidetega  "Mul  ei  ole  mingit  kartust
arvuti kasutamisel" (ei olnud nõus 16%) ja  "Arvuti  peaks  olema  peamiselt
selleks, et teha tööasju" (ei olnud nõus 30%). Kõige väiksem oli  nõustujate
ja mittenõustujate osakaal mõnevõrra  provotseeriva  väite,  et  internetiga
samaväärse info saab kätte ka raamatute  ja  ajakirjanduse  vahendusel  (46%
nõus ja 34% ei olnud nõus).

                                SISSEJUHATUS

Ajavahemikul 13.- 19. veebruar 1997  viis  Balti  Meediateabe  AS  -  Baltic
Media  Facts  EMORi  Omnibuss-uuringu  raames  läbi  uuringu  "Arvutite   ja
interneti kasutamisest Eesti elanike hulgas".
      Antud   uuring   on   plaanitud   alustama    laiemat    samateemalist
uuringuprojekti. Arvutid ja nendega seotud tooted  ja  teenused  on  viimase
aastakümne jooksul olnud üks enim  arenenud  majandusharu.  Areng  on  olnud
märkimisväärne nii majandusharu rahalises  väärtuses  kui  ka  riistvara  ja
tarkvara üleüldise arengu ning  kasutajate  seisukohalt.  Eestile  ei  kuulu
küll selles arengus  juhtpositsioon,  kuid  uhkusega  võime  tunnistada,  et
Eesti  ei  sörgi  ka  kogu  ülejäänud  maailma  sabas  vaid  pürib   julgelt
infomaailma 'suurte' hulka. Viimasel ajal palju jutuks  olnud  "Tiigrihüppe"
projekt  on  mitmeidki  huvirühmi  Eestis  sundinud  tõsisemalt   analüüsima
hetkeolukorda, et mõista,  milliselt  platvormilt  me  arenema  hakkame  või
õigemini, milline on hetkeseis protsessi  puhul,  mis  toimub  otsustajatest
sõltumatult,  ja  kuivõrd  ning  mis  suunas  oleks  neid  'hüppajaid'  vaja
suunata. Antud uuringu esmane eesmärk ongi anda  läbilõige  veebruaris  1997
Eesti ühiskonnas eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest,  omamisest,
tarbimisest  ning   võimalike   hirmude   ja   ohtude   selgitamine   'teise
kirjaoskuse' suhtes.
      Uuring viidi läbi Eesti  Rahvusraamatukogu  finantsilisel  toel  (UNDP
Eesti  projekt).  Võimaldamaks  ühiskonnale  oluliste  andmete  laialdasemat
kasutamist  ja  eneseanalüüsi  teostamist,  siis  on  antud  uuring   lisaks
paberkujul   täisaruandele   ja   lühikokkuvõttele   leitav   ka   Interneti
koduleheküljelt   http://www.bmf.ee/internet.html   .   Uuringu    tulemuste
omandiõigus kuulub Balti Meediateabe ASile.
      Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus,  teises  osas  on
esitatud uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.
Paberaruande lisas on esitatud küsimustik (nii eesti kui ka vene keeles)  ja
tabelaruanne.



                             METOODIKA KIRJELDUS

Valim ja küsitlus


Uuring   viidi   läbi   personaalintervjuusid   (face-to-face    interviews)
kasutades. Küsitlustöös  osales  87  spetsiaalse  ettevalmistuse  saanud  AS
EMORi küsitlejat. Valimi  koostamise  aluseks  võeti  Eesti  Statistikaameti
arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996.  Valimi  koostamise
meetod oli  kihistatud  kaheastmeline  juhuvalim.  Väljavõte  on  esinduslik
Eesti 15-74aastaste elanike lõikes, kelle arv on  seisuga  1.  jaanuar  1996
1108167.
      Küsitlus plaaniti viia läbi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati
996. Uuringu esinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist.
      Uuringu tulemuste  esitluses  on  sagedamini  kasutatud  soo,  vanuse,
rahvuse ja asulatüübi lõikeid.



Andmetöötlus


      Andmete töötlemisel kasutati andmeanalüüsiprogrammi ODIN.
      Andmetabelite uurimisel  ja  tulemustest  järelduste  tegemisel  tuleb
arvestada  valimi  veaga.  Oleme  andnud  vea   piirid   95%   tõenäosusega,
arvestades koguvalimi ja sagedamini esinevate alarühmade arvulist  suurust. 



Teostajad


Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:
Tellijapoolsed kontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik
Uuringu kava ja aruande koostamine: Margo Veskimägi
Valimi koostamine: Helje Proosa
Küsitlustöö koordineerimine: Marge Vainre
Andmesisestus: Marit Talivee
Tabeltöötlus: Karin Laur
Graafilised tööd: Garry Ingel
Tõlkimine (ankeet vene keelde): Tatjana Krieger
Tõlkimine (aruanne inglise keelde): Margo Veskimägi, Karin Laur



                                II TULEMUSED

2.1. Arvuti kasutamine üldse

      Arvutid,  mis  15  aastat  tagasi  olid  suured,  aastakümneid   varem
hiigelsuured  nii  pindalalt  kui  ka  ruumalalt  ning   valdavalt   väheste
spetsialistide pärusmaa, kes suutsid nendega töötada, on  muutunud  tänaseks
tarvitatavaks suurele hulgale inimestele ning  arvutite  arendajate  eesmärk
on viia arvuti või see mis arvutist alles jääb igaühe koju  ning  võrdustada
arvuti telefoni, raadio või teleriga.

2.1.1. Üleüldine kasutamine

      Ligi kolmandik (33%) Eesti 15-74aastastest elanikest on kasutanud  oma
elus personaalarvutit, kompuutrit.
[pic]
      Teistest enam on kasutanud noored inimesed vanuses 15-19  aastat.  Kui
kolm neljandikku neist on kasutanud oma elus arvutit, siis nende  vanematest
on seda teinud iga viies ja vanavanematest iga kahekümnes.
      Mehed on kasutanud naistest arvutit enam (35% vs 31%).  Eestlastel  on
olnud arvutitega rohkem kokkupuuteid  kui  mitte-eestlastel  (36%  vs  27%).
Rahvus-sugu-vanus gruppidest on enim arvutit kasutanud oma elus noored  (15-
29aastased)  eestlased   (74%),   noored   mitte-eestlased   (58%),   noored
eestlannad (57%) ja noored mitte-eestlannad (55%).  Kõige  vähem  50aastased
ja vanemad mitte-eestlannad (5%).
      Kuna noored on kasutanud arvutit enim  pole  ka  üllatus,  et  erineva
tegevusaladega inimestest on  arvutit  enim  kasutanud  õppurid  (80%).  Ise
endale tööandjatest  on  arvutit  kasutanud  61%  ja  spetsialistidest  56%.
Reatöötajatest on arvutit kasutanud 20% ja pensionäridest 4%.
      Kõrgharidusega inimestest on arvutit kasutanud üle poole  (57%).  Alla
keskharidusega inimestest on seda teinud alla  veerandi  (22%).  Inimestest,
kes  kuuluvad  rikkamasse  elanikkonnakihti  (üle  2000  krooni   sissetulek
pereliikme kohta), on arvutit kasutanud 58%. Madalaim on see  näitaja  1001-
2000   krooni   pereliikme   kohta   teenivate   inimeste   hulgas    (26%).
Linnaelanikest on arvutit kasutanud 36% ja maa-elanikest 25%.


2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus

      Kui Eestis on 15-74aastaste hulgas 746 tuhat inimest (67%),  kes  pole
kunagi arvutit  kasutanud,  siis  kasutajad  363  tuhat  jagunevad  omakorda
alljärgnevalt:
. 84 tuhat (8% kõigist vastajatest, 23% arvutit üldse kasutanutest) on küll
  kasutanud arvutit, kuid teinud seda viimati enam kui 6 kuud tagasi
. 53 tuhat (5% kõigist vastjatest, 15% arvuti üldse kasutanutest) kasutasid
  arvutit viimase kuue kuu jooksul, kuid viimati rohkem kui kuu aega tagasi
.  27  tuhat  (3%  kõigist  vastajatest,  7%  arvutit  üldse  kasutanutest)
  kasutasid arvutit viimase kuu aja jooksul, kuid viimati rohkem kui nädala
  aega tagasi
. 198 tuhat (18%  kõigist  vastajatest,  55%  arvutit  üldse  kasutanutest)
  kasutasid arvutit viimase nädala jooksul
      Arvutit vähemalt kord nädalas kasutanud jagunevad vastavalt  kasutatud
päevade arvule:
.  39  tuhat  (4%  kõigist  vastajatest,   20%   arvutit   nädala   jooksul
  kasutanutest) kasutas arvutit ühel päeval nädalas
.  49  tuhat  (5%  kõigist  vastajatest,   25%   arvutit   nädala   jooksul
  kasutanutest) kasutas arvutit kahel-neljal päeval nädalas
.  62  tuhat  (6%  kõigist  vastajatest,   31%   arvutit   nädala   jooksul
  kasutanutest) kasutas arvutit viiel päeval nädalas
.  47  tuhat  (4%  kõigist  vastajatest,   24%   arvutit   nädala   jooksul
  kasutanutest) kasutas arvutit kuuel-seitsmel päeval nädalas
. 278 tuhat inimest  vanuses  15-74  aastat  võib  nimetada  Eestis  arvuti
  kasutajateks (kasutanud arvutit vähemalt kord kuue kuu jooksul),  kellest
  sagedasi kasutajaid (heavy user) on  108  tuhat.  Nad  kasutavad  arvutit
  viiel või enamal päeval nädalas;
      Keskmise aktiivsusega  kasutajaid  (medium  user)  on  89  tuhat.  Nad
kasutavad arvutit 1-4 päeval nädalas;
      Vähese aktiivusega tarbijaid (light  user)  82  tuhat,  kes  kasutasid
arvutit vähemalt kord 6 kuu jooksul kui vähem kui kord nädalas.
      Arvuti sagedastest kasutajatest (heavy user) on 83% 20-49aastased, 48%
kõrgharidusega, 67% juhid, spetsialistid või  iseendale  tööandjad,  38%  on
sissetulek  pereliikme  kohta  üle  2000  krooni.   Joonisel   on   märgitud
sihtrühmad, mis on arvuti sagedaste kasutajate hulgas  esindatud  keskmisest
enam, rohelisega ja sihtrühmad, mis on arvuti  sagedaste  kasutajate  hulgas
esindatud  keskmisest  vähem,  punasega.  Sihtrühmade   puhul,   kus   antud
sihtrühma osakaal  on  samalaadne  Eesti  keskmisega,  on  kasutatud  sinist
graafiku tulba värvina..
      Keskmise  aktiivsusega  (medium  user)  arvutikasutajaid  iseloomustab
nende vanus. 44% neist on 15-19aastased.
      Arvuti väikese aktiivsusega kasutajate hulgas on  arvuti  kasutajatest
enam  naisi  ja  mitte-eestlasi.  Lähtudes  vastustest  küsimustele   arvuti
viimati kasutamise  kohta  ning  kasutussageduse  kohta  selgub,  et  Eestis
kasutab  keskmiselt  päevas  arvutit  116  tuhat  inimest  ehk   10.5%   15-
74aastastest inimestest.
2.1.3. Arvuti kasutusaeg


      Arvuti  sagedane  kasutaja  istus   arvuti   ekraani   taga   viimasel
kasutuspäeval  kokku  üle  kolme  tunni  (190  minutit).   Arvuti   keskmise
aktiivsusega kasutajad kasutasid arvutit viimati keskmiselt veidi alla 2  ja
poole tunni päevas (140 minutit). Neist,  kes  arvuti  taga  viimase  nädala
jooksul polnud istunud, kasutas arvutit viimati  keskmiselt  1  tund  ja  45
minutit (108 minutit).  Keskmine  päeval  arvutit  kasutav  inimene  töötab,
kirjutab, mängib või teeb midagi muud arvutis 177 minutit päeva kohta.
      Nende, kes kasutasid viimasel päeval üle 3 tunni  arvutit,  hulgas  on
enam 30-49aastaseid, spetsialiste ja kontoriametnikke.


2.1.4. Arvuti kasutuskoht


      Kõigist arvutit 6 kuu jooksul kasutanutest on
. 54% kasutanud arvutit oma töökohal,
. 24% koolis,
. 20% kodus,
. 22% sõprade ja tuttavate kodus,
. 6% teiste pereliikmete töö juures,
. 12% sõprade, tuttavate töö juures,
. 1% mujal.
. 71% arvuti kasutajatest on ainult üks koht, kus nad arvutit on viimase  6
  kuu jooksul kasutanud, 20% on taolisi kohti kaks ja 8% kolm või enam.
      Viimase  nädala  jooksul  on  kasutanud  töökoha  arvutit  41%  arvuti
kasutajatest. Arvutit koolis on kasutanud 16%, kodus 15%, sõprade  tuttavate
kodus 6% arvuti kasutajatest. Kõigist, kes viimase  nädala  jooksul  arvutit
kodus on kasutanud (43 tuhat inimest) on üles kahe  kolmandiku  (68%)  mehed
ja 87% eestlasi.
      Kõigist, kes arvutit viimase 6  kuu  jooksul  on  kasutanud,  on  ligi
pooltel peamiseks arvuti kasutuskohaks oma töökoht (45%), millele  järgnevad
kool 17%  ja  kodu  11%.  8%  on  arvuti  peamiseks  kasutuskohaks  sõprade,
tuttavate kodu, 13% ei oska taolist kohta öelda ning  ülejäänutel  on  mingi
muu koht. Kui inimesel on mitu kasutuskohta,  siis  peab  ta  peamiseks  51%
juhtudel oma töökohta, 18% kodu, 9% kooli, 22% muid kasutuskohti.
      Töökoht on  peamine  arvuti  kasutuskoht  kõigile,  kes  töötavad  (va
reatöötajad), 30-39aastastele, kõrgharidusega inimestele.  Koolis  kasutavad
arvutit  peamiselt  õppurid  ning  keskmisest  enam  väiksema  sissetulekuga
peredest ning maa-asulates arvutikasutajad  st  kool  on  küllaltki  tähtsal
positsioonil vaesematest peredest pärit  laste  ja  noorukite  jaoks  esmase
arvutialase kirjaoskuse andjana. Sama kehtib ka maal elavate noorte puhul.

[pic]


2.1.5. Arvuti mittekasutajad


      Et kaks kolmandikku Eesti elanikest ei ole kunagi  arvutit  kasutanud,
siis on  küllaltki  tähtis,  mida  nemad  arvuti  kasutamisest  arvavad.  4%
inimestest, kes kunagi pole arvutit kasutanud,  plaanib  kindlasti  järgmise
12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata. Neile lisandub  veel  9%  neid,  kes
võib-olla hakkavad kasutama. Üle kahe kolmandiku (68%) ei  plaani  kindlasti
arvutit  kasutama  hakata.   Olemasolevale   ligi   300   tuhandele   arvuti
kasutajatele võib lisanduda järgmise 12 kuu jooksul umbes 90 tuhat inimest.
41% 15-19aastastest, kes veel arvutit ei kasuta, plaanib seda teha  järgmise
12 kuu jooksul. Sama plaanib 21% 20-39aastastest, 17%  40-49aastastest  ning
16% suurlinnades elavatest inimestest, kuid ainult 1% 60-74aastastest.



2.2. Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus


2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet


      Küsides vastajatel iseloomustust oma peamiselt  kasutatavale  arvutile
võis õigustatult tekkida küsimus, kas kasutatud terminid  olid  arusaadavad.
Kuna kõik arvutit iseloomustavad sõnad olid toodud kirjalikult kaardil,  mis
esitati  vastjale,  siis  oli  võimalikult  minimiseeritud  küsitleja   roll
(hääldamine jne.). Kõigist, kes nimetasid, kus on nende peamine  kasutuskoht
arvuti kasutamisel, ei leidnud ainult 5% ühtegi iseloomustajat,  mis  sobiks
tema  peamise  arvutiga.  Ülejäänute  vastustest  selgus  peamiste  arvutite
varustatus erinevate iseloomustajatega. Nende puhul, kes  kasutasid  arvutit
peamiselt kodus on toodud koduse arvuti andmed. Loomulikult ei ole  tegemist
spetsialistidega  nii,   et   saadud   protsente   tuleb   kindlasti   võtta
reservatsiooniga.
      Kõigist kes nimetasid, et neil on peamine arvuti  ja  kes  kirjeldasid
seda arvutit 83% juhtudest oli arvutiga kaasas hiir, 43% CD-ROM, 39%  modem,
10%  joystick  ja  24%  helikaart.  Üle  veerandi   vastajate   arvutid   on
lokaalvõrgus (30%) või ühendatud Internetti (27%).
      Kõigist inimestest, kes kasutavad oma töökohal arvutit  on  47%  selle
arvuti peamine kasutaja, 53% ei ole. Juhtide  hulgas  on  taoliste  inimeste
osakaal täpselt pooleks, kontoriametnike hulgas on jaotus  52%/48%,  st,  et
sageli  võib  oma  töökohal  arvuti  juurde  pääsemine  paljudel  töötavatel
inimestel jääda selle taha, et keegi teine on seal juba ees ja teeb midagi.


2.2.2. Arvuti kodus


      7% 15-74aastastest elanikest on kodus tavaline personaalarvuti, 2%  on
isiklik kaasaskantav arvuti (laptop, notebook) ja 3% on  kodus  ka  printer.
Lisaks saab 3% ise  või  keegi  pereliige  kasutada  töökoha  kaasaskantavat
arvutit. Arvuti  kasutamise  võimalus  kodus  on  11%  inimestest.  Nendest,
kellel on võimalik arvutit kodus kasutada on alla poole (46%) seda kodus  ka
kasutanud. 1997 Consumer Technology Index andis tulemuseks, et  40  miljonit
USA 92 miljonist leibkonnast omab kodus arvutit (43%),  mis  on  arvatavasti
üks kõrgemaid näitajaid maailmas.
      Nendel,  kellel  on  kodus  tavaline   personaalarvuti   või   isiklik
kaasaskantav arvuti, paluti iseloomustada seda  arvutit.  77%  juhtudest  on
sellel arvutil hiir, 38% CD-ROM, 32% modem, 19% joystick ja  28%  helikaart.
Üle kümnendiku kodus olevatest arvutitest on ühendatud Internetti (13%).  Ka
antud juhul tuleb olla ettevaatlik nende  andmete  analüüsimisel,  sest  üle
poolte ei kasuta ise seda arvutit ning osa neist omakorda ei kasuta  arvutit
üldse.
      Järgmise 12 kuu jooksul plaanib 7%  inimestest  kas  ise  või  plaanib
keegi nende pereliikmetest osta  koju  personaalarvutit.  Neist,  kellel  on
kodus tavaline personaalarvuti  või  isiklik  kaasaskantav  arvuti,  plaanib
seda teha 14%. Neist, kelle sissetulek on 2000 krooni või  vähem  pereliikme
kohta,  plaanib  personaalarvutit  muretseda  6%,  siis  üle  2000  kroonise
sissetulekuga pereliikme kohta kavatseb  järgneva  12  kuu  jooksul  arvutit
muretseda 13%.


2.3. Arvuti kasutamispõhjused


2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel


      69%  arvuti  kasutajatest  on  viimase  kuue  kuu  jooksul   kasutanud
tekstitöötlusprogramme,  64%  on  mänginud  arvutimänge,  43%  on  kasutanud
tabelarvutust.      Veerand       arvutikasutajatest       on       töötanud
raamatupidamisprogrammidega  või  lugenud  Internetis   kodulehekülgi.   18%
arvutikasutajatest on saatnud või saanud e-maili.
      Viimase 7  päeva  jooksul  on  tekstitöötlusprogramme  kasutanud  41%,
arvutimänge mänginud 31%. Interneti kodulehekülgi on viimase nädala  jooksul
lugenud 12% arvutikasutajatest ehk 34 tuhat inimest.
      Kui paluti arvutikasutajatel nimetada kolm peamist tegevust,  mida  ta
arvutiga teeb, siis 56% mainis tekstitöötlust, 39%  arvutimängude  mängimist
ja 30% tabelarvutust. 12% arvutikasutajatest on üheks  peamiseks  tegevuseks
internetis kodulehekülgede lugemine.
[pic]
      Naiste jaoks on meestest tähtsamaks  ainult  raamatupidamisprogrammide
kasutamine. Mitte-eestlastele on eestlastest tähtsamaks programmeerimine  ja
töö raamatupidamisprogrammidega.



2.3.2. Interneti kasutamine


      69 tuhat inimest ehk  25%  arvuti  kasutajatest  ehk  6%  kõigist  15-
74aastastest Eesti elanikest. Võrrelduna 1996. aasta sügisega  on  Interneti
kasutajate arv kasvanud  4  kuuga  27%!  Võrdluseks  võib  mainida,  et  Nua
Internet Surveys andmetel oli novembris  1996  interneti  kasutajateks  1,5%
Itaalia elanikest. Hiinas kasvas  interneti  kasutajate  arv  100000ni  1996
aasta lõpuks. Detsembris 1996 oli 20% Austraalia linnaelanikest ja 17%  Uus-
Meremaa  10aastastest  ja  vanematest  elanikest  oli  võimalik   internetti
kasutada. USA ja Kanada 16aastastest ja vanematest inimestest  oli  märtsis-
aprillis 1996 CommerceNet/Nielsen poolt  korraldatud  uuringu  andmetel  24%
võimalik kasutada internetti, 17% oli kasutanud  internetti  viimase  6  kuu
jooksul ja 12% viimase nädala jooksul.
      Interneti nädalane katvus on 12% arvuti kasutajatest ehk  49%  kõigist
interneti  kasutajatest  vaatas  internetis  kodulehekülgi  viimase   nädala
jooksul. Märkimist väärib ka, et ainult 1% Eesti elanikest on kodus  arvuti,
millel on interneti ühendus.
      Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti  interneti  kasutajate
jaotus soo lõikes palju ühtlasem. Kui Eesti interneti kasutajatest  on  mehi
62%, siis Ungari ja Jaapani puhul  oli  viimaste  uuringute  põhjal  selleks
protsendiks 90%. Võrrelduna 1996 kevadega on olukord  veidi  muutunud,  siis
oli 72% interneti kasutajatest mehed. Samalaadne tendents avaldub ka  teiste
riikide puhul. USAs oli  juunis  1996  lähtuvalt  uuringust  GVU  WWW  Fifth
Survey 32% interneti kasutajatest naised. Samal  ajal  oli  Euroopas  naiste
osakaal  15%.  Novembris  1996  olid  Kanada  Quebeci  provintsi   interneti
kasutajatest naised RISQ uuringu alusel 18%.
      Sarnaselt  teiste  riikidega  on  interneti  kasutamine  enam  levinud
nooremate inimeste hulgas. 46% Interneti kasutajatest Eestis on vanuses  20-
29 aastat, 89% 15-39 aastat.  Interneti  kasutajate  keskmine  vanus  on  29
aastat. USAs oli see  35  aastat  detsembris  1996,  Euroopas  on  kasutajad
mõnevõrra nooremad 29 aastat.
      Interneti kasutajate hulgast koorub välja kaks suurt gruppi: ühed, kes
on juba üle  1,5  aasta  kodulehekülgi  lugenud  (25%)  ja  teised,  kes  on
tõelised uustulnukad (36% on internetis surfanud maksimaalselt 3 kuud).  21%
interneti kasutajatest märkis,  et  nad  vaatasid  internetis  kodulehekülgi
esimest korda viimase kuu aja jooksul.
      Kui  interneti  viimane  kasutuspäev  ja   arvutikasutamissagedus   on
samalaadses seoses kui arvutikasutamise puhul, siis võib  oletada,  et  3.5%
Eesti elanikest kasutab keskmisel päeval internetti.
      Kui interneti kasutajatel paluti nimetada peamised põhjused  interneti
kasutamiseks, siis kaks kolmandikku  märkis  huvi  mingi  teema  vastu.  Üle
poolte puhul oli põhjusteks ka töö jaoks vajaliku  info  otsimine  (56%)  ja
meelelahutus (53%). Tähtsuselt neljandana tuli isikliku elu  jaoks  vajaliku
info otsimine (47%). Baruch College-Harris Poll poolt korraldatud  küsitluse
põhjal otsis 82% USA interneti  kasutajatest  informatsiooni  ning  75%  oli
põhjus seotud haridusega. Võrdluseks võib tuua Jaapani interneti  kasutajate
põhjused:  45%  otsisid  infot   toodetest,   35%   otsisid   tööga   seotud
informatsiooni ja 31% otsis erootilist  infot.  Meie  oma  uuringus  viimase
teema kohta  otse  ei  küsinud,  kuid  andmed  Eesti  otsingumootoritest  ja
kasutus(log)failidest näitavad, et erootikal teemana on oma tarbijaskond  ka
Eestis olemas.
      Et interneti kasutajate hulk on esindusliku uuringule vastajate hulgas
väike, siis piirdusime hetkel  ainult  mõne  üldküsimusega.  Samas  on  väga
tähtis antud  uuringuprojekti  jätkamisel  ka  interneti  kasutajate  täpsem
uurimine, kusjuures esinduslik valim peaks olema vähemalt 200-300 vastajat.


2.3.3. E-maili kasutamine


      E-maile on saanud või saatnud viimase 6 kuu  jooksul  51  tuhat  Eesti
elanikku ehk 18% kõigist arvuti kasutajatest ehk  5%  Eesti  elanikest.  Kui
aasta tagasi oli e-maili kasutajaid rohkem kui  internetis  surfajaid,  siis
praeguseks on kaalukauss langenud internetis surfajate kasuks. Samas  on  e-
maili teel suhtlemisel väga suur potentsiaal. Forrester  Research  ennustab,
et 2001 kasutab 50% USA elanikest  e-maili.  Praegu  on  e-maili  kasutajaid
USAs 15% elanikkonnast.
      Kõigilt, kes on saatnud viimase 6 kuu jooksul e-maili küsiti nende  e-
maili aadressi tüübi kohta. 37% neist on oma isiklik  e-maili  aadress,  43%
kasutab asutuse,  firma  üldist  e-maili,  8%  kasutab  mõne  teise  inimese
isiklikku aadressi, 2% on mingi muu variant ja 10% e-maili  kasutajatest  ei
osanud selle kohta midagi öelda.


2.4. Märksõnade teadmine


      Et nii arvuti kasutajad kui  ka  mitte-kasutajad  on  traditsioonilise
meedia tarbijad, kus kasutatakse erinevaid märksõnu arvuti- ja "uue meedia"-
alase info edastamiseks. Päris antud teema alguses esitati vastajale  kaart,
millel oli  toodud  erinevad  sõnad,  mille  puhul  paluti  inimesel  öelda,
milliseid nendest sõnadest oli  ta  kuulnud  enne  tänast  intervjuud.  Neli
sõna, mille tundmist me antud aruandes analüüsime on  Internet,  World  Wide
Web, elektrooniline post (e-mail) ja projekt "Tiigrihüpe".
      Sõna  "Internet"  teadis   ligi   kolm   neljandikku   (74%)   kõigist
vastajatest. Eestlaste hulgas ulatus  see  85%,  mitte-eestlaste  veidi  üle
poole (55%). Sõna teavad paremini nooremad ja kõrgema  haridusega  inimesed,
samas 50-74aastastest mitte-eestlannadest teab seda sõna ainult 27%.
Teised sõnad on veidi raskemad.  Sõna  "elektrooniline  post  (e-mail)"  oli
kuulnud ainult 40%, "Tiigrihüppe" projektist 35% ja keerulist  ingliskeelset
sõna "World Wide Web" ainult 12%. Sõnu "elektroonilise post" ja "world  wide
web" teadsid enam samad rühmad, mis  "Interneti"  puhul:  noored,  rikkamad,
haritumad ja  mehed.  "Tiigrihüppe"  projekt  on  küllaltki  selgelt  teatud
eestikeelsele elanikkonnale. 50% eestlastest ja ainult 8%  mitte-eestlastest
oli sellest enne  seda  intervjuud  kuulnud.  Erinevad  vanuserühmad  teavad
"Tiigrihüpet"  küllaltki  sarnaselt.  Kõrgharidusega  inimeste   hulgas   on
"Tiigrihüppe" projektist teadjaid 56%.

      Võrdluseks on võimalik  tuua  oktoobris  1996  läbiviidud  Advertising
Age/Market Facts uuringu USA elanikkonna hulgas, kus  selgus,  et  sel  ajal
teadis sõna "internet" 94%  ja  "World  Wide  Web"  82%.  Aasta  varem  olid
vastavad protsendid 82% ja 45%. Uus-Meremaa elanikest oli ainult  iga  viies
kuulnud sõnast "Internet".


2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel


      Vaatlemaks võimalikke arengutendentse ajalisel skaalal ning  mõistmaks
hirme, mis võivad  inimest  kammistada  arvutite  ja  interneti  kasutamisel
esitati vastajale 12 erinevat väidet,  mis  käsitlesid  teatavat  arvutitega
seotud hirmu, ohtu või hoiakut ning  vastajal  paluti  hinnata,  kas  ta  on
selle väitega täiesti nõus, üldiselt nõus, üldiselt ei ole nõus või  ei  ole
üldse nõus. Alljärgnevalt vaatleme väidetele antud vastuseid lähemalt.
Esmalt kammitseb inimest loomulikult personaalne,  üksikindiviidist  tulenev
hirm arvuti kui masina ees.  Mõistmaks  inimeste  hoiakuid  ja  hirme  antud
küsimuses,  kasutasime  kahte  väidet,  millest  esimene   oli   sõnastatud:
"Arvutite kasutuselevõtt  on  piiratud,  sest  paljudel  inimestel  on  hirm
arvutite ees" ja teine "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel".
      Teiste ühiskonnaliimete võimaliku hirmuga  arvutite  ees  nõustus  28%
kõigist vastanuist, sellega ei olnud nõus 54% kõigist  vastanuist.  Teistest
enam nõustusid selle väitega arvuti heavy user'id (35%) ja  need,  kes  pole
arvutit kasutanud, kuid kavatsevad seda lähema 12 kuu jooksul teha (41%).
      62% vastanuist nõustus väitega,  et  neil  pole  personaalselt  mingit
hirmu arvuti kasutamise ees. 16% vaidles sellele  vastu.  Arvuti  kasutajate
hulgas oli see protsent  90%.  Huvitav  on  märkida,  et  ka  arvutit  mitte
kasutajatest ja seda mitte plaanijatest  46%  leiab,  et  neil  pole  mingit
hirmu arvuti kasutamisel. Enim tunnistavad oma hirmu  need,  kes  pole  seni
kasutanud, kuid plaanivad seda teha järgmise 12 kuu jooksul  (23%  ei  olnud
nõus väitega). [pic]

      Vaadeldes nende väidete omavahelisi koosmõjusid, siis kõige  enam  oli
inimesi, kes leidsid, et nii teistel inimestel kui ka  temal  endal  ei  ole
hirmu arvutite  ees  (41%).  15%  vastajatest  arvas,  et  teistel  inimeste
arvutihirm on takistuseks, kuid temal endal mingit  hirmu  ei  ole.  11%  ei
osanud ei ühe ega teise variandi puhul oma hoiakut väljendada.
      Kultuurilisi hirme otsustasime mõõta kahe vastandliku väitega, millest
esimene kõlas "Inglise keele laialdane kasutamine peamise arvutitega  seotud
keelena on ohuks eesti keelele" ja teine "Interneti laiem  kasutamine  mõjub
soodsalt meie kultuurile".
      Kõigist vastanuist 57% leiab,  et  inglise  keele  kasutamine  peamise
arvutialase keelena ei ole ohuks eesti  keelele  ja  27%  on  selle  väitega
nõus. Et internet on kasulik meie kultuurile leiab 58%  ja  sellega  ei  ole
nõus 15% vastanuist.
      õigist vastanuist 38% ei olnud nõus sellega, et inglise keel on  ohuks
eesti keelele ja olid nõus, et internet on soodsa mõjuga  eesti  kultuurile.
16% oli neid, kes nõustusid nii  sellega,  et  inglise  keel  ohustab  eesti
keelt kui ka sellega, et internet avaldab soodust mõju meie kultuurile.  12%
oli neid, kes ei osanud ei ühe ega teise väite puhul seisukohta võtta.
      Hoiakuid, mis olid seotud avatusega, mõõtsime kahe väite abil  "Riigi-
ja omavalitsused peaksid enda tööd puudutava informatsiooni avalikustama  ka
interneti  kaudu"  ja  "Avalikes  kohtades   (raamatukogud,   kultuurimajad)
peaksid olema internetiga ühendatud  arvutid,  mida  oleks  võimalik  tasuta
kasutada". Sellega, et valitsusorganid peavad oma töö  kohta  info  avaldama
ka  interneti  kaudu  nõustus  56%  vastanuist,   selle   vastu   oli   16%.
Internetipunktide ideel oli toetajaid 81% ja vastaseid ainult 6%.
      Kõigist  vastajatest  51%  oli  nõus  mõlema  väitega.  16%   toetasid
internetipunktide ideed,  kuid  ei  omanud  suhtumist  valitsusorganite  töö
avalikustamise kohta interneti kaudu.
      Mõistmaks  suhtumisi,  mis  on   seotud   arvutite   kättesaadavusega,
kasutasime samuti kahte väidet "Peagi on loomulik, et  enamikes  kodudes  on
olemas arvuti" ja "Arvuti jääb tänu oma hinnale  ainult  rikkamate  inimeste
pärusmaaks". Kui 54% vastajatest oli nõus,  et  peagi  on  enamikes  kodudes
arvuti, siis üle kolmandiku (35%) ei nõustunud sellega.  Mõni  väide  hiljem
nõustus 73%  inimestest,  et  arvuti  jääb  rikkamate  inimeste  pärusmaaks.
Sellele väitele oli vastu ainult 20% vastajatest..
      Seetõttu  pole  ka  üllatus,  et   37%   inimestest   toetab   mõlemat
vastandlikku väidet. Mõistmaks selle  vastuolu  tähendust,  tuleb  järgmises
uuringutsüklis  lisada  antud  teema  juurde   selgitavaid   küsimusi.   30%
vastajaist leiavad, et arvuti on kallis ja seetõttu pole  seda  ka  enamikes
kodudes ning 16% on vatupidisel seisukohal.
      Mõistmaks suhtumist arvuti rolli meie elu muutmisel demokraatlikumaks,
kuid samas ka avatumaks, oli kasutusel  kaks  väidet  "Arvutid  ja  internet
võimaldavad mõnel inimgrupil haarata kontrolli maailma üle" ja  "Arvutid  ja
nende abil suhtlemine  võimaldavad  muuta  maailma  demokraatlikumaks".  44%
vastajaist on nõus esimese väitega ning 29% on selle vastu, mis  näitab,  et
hirm  "Big  brother  is  watching  You"  on  veel  täiesti   olemas   arvuti
kasutamisel. Arvuti heavy user'itest  on  nõus  selle  väitega  34%,  medium
user'itest 44% ja  light  user'itest  51%.  Üle  poolte  (53%)  nõustub,  et
arvutid ja nende abil suhtlemine muudab maailma demokraatlikumaks.  Enim  on
neid arvuti medium user'ite hulgas - 71%.
      Üle veerandi vastajaist (26%) nõustub kahe  nii  teineteist  välistava
kuid samas ka täiendava väitega.  18%  leiab,  et  võimu  haaramine  ei  ole
võimalik ning arvutid muudavad maailma demokraatlikumaks.  Mõnevõrra  kõrgem
(18%) on ka inimeste hulk, kes  ei  oska  ei  ühe  ega  teise  väite  suhtes
seisukohta võtta.
      Mõistmaks inimese hinnagut internetile  kui  paberkandjatest  paremale
infoallikale, siis  paluti  väljendada  oma  suhtumist  väitesse,  et  "Minu
arvates on võimalik internetiga samaväärset infot kätte saada  ka  raamatute
ja ajakirjanduse vahendusel". 46% oli selle väitega nõus  ning  leidsid,  et
raamatud ja ajakirjandus on konkurentsivõimeline internetiga. 34%  ei  olnud
sellega nõus.
      62% vastajaist nõustus, et "Arvuti peaks olema peamiselt  selleks,  et
teha tööasju". Veidi alla kolmandiku  (30%)  ei  nõustunud  nendega.  Arvuti
heavy user'ite hulgas oli 46% neid, kes sellega nõustus ja 54%, kes  sellega
mitte nõus ei olnud. Eksisteerib tendents, et mida vähem inimene on  arvutit
kasutanud/kavatseb kasutada, seda enam ta leiab, et arvuti  on  selleks,  et
teha tööasju. Nende hulgas, kes pole arvutit  kasutanud  ning  ei  kavatsegi
seda teha nõustub väitega 67% ja selle vastu on 20%.


ńģīņšåņü ķą šåōåšąņū ļīõīęčå ķą "Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas"